Oh neid juukseid!

Täna ma andsin alla. Eile sai veidi Internetis uuringut teha ja Nurme tahkele šampoonile lisa loetud. Täna hommikul pesin juukseid taaskord, sest vahepeal olid nad lihtsalt kirjeldamatult jubedaks muutunud (loe: öösel magades kooldusid juuksed padja kuju järgi) Pesta oli palju kergem, ei ole enam seda kummist effekti. Kuivatasin nagu tavaliselt. Imelikul kombel hoidis tukk seekord palju imelikumalt, kippus jube kiiresti pulka minema. Olles paar tundi tööl ja peegli ette sattudes pidin kreepsud saama. Juuksed oli täiesti mustad! Ning kõige hullem, mu tukk ja peapealne olid paksult kõõma täis. Ma tõesti ei tea kas kõõm tekib üleöö või paari tunniga aga muud seletust sellele ei olnud. Mu juuksed olid kohutavad! Tundsin ennast nii halvasti, mõtlesin isegi varem koju minna, et saaks vaid pesema. Pidasin siiski vastu ja lükkasin õhtused plaanid tükk maad edasi. Jooksin Rimist läbi ja ostsin endale Avalon Organics šhampooni. Ma tõesti ei taha enam päris tavalist poešhampooni ja foorumites kiirotsingut tehes ja ühte soovitust lugedes valisin selle toote. Muud valikut eriti sel kellaajal ei olnud. Aga praeguseks hetkeks olen ma väga väga rahul. Ma tundsin ennast nii hästi. Vahutab üsna kergelt, ei tekita juustele tüüpilist vahukreemi effekti, juuksed kuivasid samuti väga kiiresti (poešhampoonidega ei saa mu juuksed umbes 4-5 tunni jooksulgi kuivaks) Lõhnas hämmastavalt mõnusalt (sidrun on minu jaoks kurbade kogemuste tõttu veidi ebameeldiv)  aga väga kergelt ja loomulikult. Igatahes. Koju jõudes oli taevalik tunne, ma särasin kogu väljas veedetud aja, olin õnnelik ja just kui puhanud - puhtad juuksed teevad imet! Eks näis kas edaspidi seegi toode mingeid üllatusi varuks hoiaks, ma siiralt loodan, et mitte, sest võimalik, et jätaksin selle šhampooni enda nimekirjagi. Mis siis, et pole päris öko. Ja muide, seda kulus minu pikkade juuste jaoks väga väga väike kogus. Küll aga lubasin, et kui mul on aeg mil olen ainult koduseinte vahel, siis kasutan vahelduse mõttes ka oma Nurme seepi.

Nädal tagasi alustasin Nurme tahke šhampooni kasutamist. Tänaseks on toimunud kerge edusamm ehk tukk ja juuste küljed on normaalseks muutunud, peatagune aga üsna kahtlane veel. Täna tehti mulle töö juures pai ja ma suure hirmuga mõtlesin, milline kiht "vaha" selle inimese käe peale jääb :P Olen pead pesnud pea iga jumala päev, vaid ühel korral jäi üks päev vahele. Kuna tukk taastus üsna kiiresti, siis üldmulje ei olnudki väga hull. Juukseid kammida on aga üsna tarbetu, sest see tekitab rasvase juukse efekti (juuksed on üsna peadligi aga mitte pulkas) Natukene nukker seis, sest mul on nädala pärast pikk kontsertpäev ning ei tahaks kohe kindlasti imelike juustega ringi liikuda. Kuid kindlasti kasutan selle tüki šhampooni lõpuni, mulle meeldib juba iseenesest mõte, et tegu on puhaste ainetega, mis mitte mingil määral juukseid ei kahjusta. Kuid kas seda ka edaspidi kasutada, ei oska praegu öelda.

Aasta alguses leidsin poeletilt sellise joogi nagu Bottle Green ning maikuus olen need täielikult oma nö. ostukorvi lisanud ehk seoses sellega lükkasin sealt välja kõiksugu muud gaseeritud limonaadid ning ka mahlad. Ostsin tööle metsmaasika siirupi ning see on tõesti väga hea, ei ole imalalt magus ning kustutab janu. Oma limonaadi sõltuvust ravin aga granaatõuna/leedriõie maitselise gaseeritud joogiga - see on PARIM! Kui pudel ei maksaks 1.40 ostaksin seda iga jumala päev. Kuid et mitte ka selle toote tarbimisega soodaks minna, ongi hea, et raatsin seda hinna tõttu näiteks korra nädala osta (tegelikult isegi harvem) Kõige kõige suurem pluss ongi just see, et ma rahuldan ühe pudeliga oma gaseeritud magusa joogi isu väga pikaks ajaks. Eelmise pudeli ostsin umbes nädal tagasi ning siiani ei ole ma joonud mitte üht tilka muud poejooki, isegi neid mis juba kodus laual istuvad. Ja uskuge mind, ma olin viimase peal limonaadifänn! Limonaad oli minu jaoks nagu vesi. Õhh. Tegu ei ole ökotootega, pigem naturaalne, ei sisalda mingeid säilitus- ega värvaineid. Ja pudelid sobivad imehästi sügisese siirupi jaoks :) Rääkimata ka joogi maitsest, mis on õrn ja just täpselt nii magus kui tarvis. Juba mul tekkis isu!

Looduse võlud

Oh, kui kirju nädalavahetus! Ilmad on lihtsalt maagilised olnud, see mõnus soe suvi on kohal ja vallutab maad. Ootan pikisilmi esimest äikest, kuigi ma reaalselt seda väga väga kardan (loe: olen äikesefoobik) Ma olen natukene hajameelne olnud. Mõned kaunid tegevused nagu sirelite õidepuhkemine ja nurmenukkude vohamine on minust sujuvalt mööda jalutanud. Olen nii kurb, et ei taibanud õigel ajal nurmenukke korjata ja kuivama panna. Ma ei ole kunagi varem nii palju enda ümbrust nautinud kui sel aastal. See on natukene naljakas, sest olen läbi ja lõhki maalaps. Pisipõnnina kasvasin Lepplaanes, mida pean siiani oma koduks. Kuigi lahkusime sealt väga ammu. Paar aastat tagasi käisime lapsepõlvekodus küla Jaanipäeval. See nostalgia, need mälestused olid liiga valusad. Üks ilusamaid aegu mu elus! Lapsena oli loodus minu jaoks iseenesest mõistetav. Ma ei pidanud seda eraldi märkama, sest viibisime suurema osa päevast õues. Rändasime põldudel, metsades, kraavikallastel ja katsusime kõike mis kätte saime. Noorukina sa kas jääd selle juurde või eemaldud. Hobustega tegelemine ja koeraga jalutamine aitasid mul linnas ennast kodusemalt tunda. Õnneks elame me merele lähedal, ümbritsetuna metsatukkadest, koduaiaga. Ma olen alati abiks olnud rohimisel, riisumisel ja aia tühjendamisel ehk siis aiasaaduste tarbimisel :) Kuid kunagi varem ei ole ma nii suurt huvi looduse, aiamaa ja kõige muu ilusa vastu tundnud, kui tänavu. Ma rõkkan uudishimust. Mingilmääral on see raske, sest nii palju uut on avastamisel ja teades mind, must have all at once, tahan ma kõigega kohe tegelema hakata. Ripun miljoni idee küljes, ootan vaba aega tegutsemiseks. Seda ei tule ega tule. Sellepärast ongi oluline tasa ja targu alustada. Ma õpin alles. Kõik minu ümber on nii ilus. Me hoolime loodusest, oma kodupaigast ja kurvastame kui näeme rikutut väljaspool kodukanti. Juba sellepärast tahan võimalikult palju oma ajast OMA pisikesel aiamaal veeta ja tunda rõõmu sellest mis mul on. Mul on suured plaanid. Mul on tulevikuideed. Kui ma näiteks ei tea millist tööd tulevikus teha tahan või millist autot osta, siis kindel on see, et oma kodu saab olema roheline. Palju loodust, palju rohelust suvel ja palju kaunist lumepiiri talvel. Mul peab olema piisavalt ruumi kõigi nende vaimustatavate maitsete kasvatamiseks ja koerte ringijooksmiseks. Vot selline on minu tulevik. Roheline.

Kuid kõik ei saagi alati hea ja ilus olla. Kui olen enda jaoks leidmas fotograafiat, siis pean just kui selle tõttu midagi ka vastu andma. Ei ole head ilma halvata. Ma ei tea kas mina seda halba enam välja kannatan. Kolm päeva tagasi läks minu vigastusest paranenud põlv paiste ning jalga lõi taaskord tuttav valu. Isegi trepist üles ja alla liikumine osutusid ebameeldivaks. Rääkimata suuremat sorti liikumisest. Igasugune rattasõit tuleb mõneks ajaks varna riputada, ratsutamine aga sootuks unustada. See ei ole lihtsalt võimalik, et nüüd, mil kõik tundus lõpuks normaalne. Oeh.

Kuid kurvastamine ja vihastamine ei vii mitte kuskile. Vähemasti mitte seekord. Tuleb oodata merevee soojenemist ja ujumise graafikusse paigutada. Soe merevesi ja pehme liiv mõjuvad põlvele ja üleüldiselt lihtsalt suurepäraselt! Ja mere ääres on palju valgeid merikarpe, sahisevaid kõrkjaid ja liivalosse, mida ma oma uue oraanžitäpilise pangega ehitada saan. Jälle midagi ilusat :)